senistest enesetutvustustest võib teha järelduse, et välja arvatud üks-kaks inimest tegelevad ülejäänud peaasjalikult alkoholi hävitamisega???

piraat loeb ridade vahelt. see on tubli.

Ja ma võin öelda, et mina ei kuulu nende "välja arvatud" hulka...

Jubedad ninad oleme jah - igal õhtal kärss ikka korralikult leos.

Eelmise kevadel oli sama moodi. Taheti käia vaheajal tehase taga suitsu tegemas. Ja tehtigi, nagu selgi aastal tehakse. Talvel polnud nagu midagi - saadi ilma suisuta hakkma. Mõned kutimad ikka tegid, nüüd vaat et teevad juba pooled. Tibinsid ka, mõned vähemalt. Tibinsid näitavad asju kah rohkem. Selles mõttes, et on näha. Talvel kasvatavad, suvel näitavad...
Mind põhimõtteliselt huvitab, kas tibinsid mehi ka nii vahivad. Saate aru küll.

Üht tahan öelda - elame juba mitu nädalat kergendusega. Olgugi, et internet oli maas (st lõhki, katki), saime siiski teada, et sõda on lõppenud. Vastaval aktusel öeldi - õpsid uurisid kuskilt välja.
Õppealajuhataja Gundela tänas kõiki, kes sõjale kaasa elasid. Eraldi tänas veel hr Bushi, kes sõjale lõpu tegi.

Järgnev lugu pole õpetlik, ega oma ka mingit erilist pointi, kuid on silmaringi laiendamise mõttes siiski kasulik.
Kõik me oleme mingid orjad - kes raha, naiste, suitsu, söögi või muu orjad. Eks kannata minagi mingi orjuse all :)
Kujutame ette eilset õhtut - kell on kuskil 10-ne peal. Me sõber X-iga õndsalt piiname arvutit, kuni meile helistas üks meie ühine tuttav Y ja tegi ettepaneku minna burgerit sööma. Burgerile nagu "ei" mina küll ei tahtnud öelda ja mõeldud tehtud - autole hääled sisse, sõbrad peale ja teekond Mustamäele võis alata. Õnnelikult kohale jõudnuna veel väike nägelus, kas sööme autos või sees ning marssisimegi uksest kenasti sisse ja jääme troppis leti ette.
Kuna kellegil ei paistnud olevat tuju esimesena tellida, siis astusin mina kui kõige julgem (tunnistage ise) müügineiu juurde ja tellisin "Viis burgerit". Müüja vaatas veidi imelikult aga klient on kuningas ja miski "Oleg" kilkas juba tahapoole "niiinaaa, vjiiis hjuustu burgerit", mille peale tagaruumist tõttas välja pahur naisterahvas ja midagi kisades (mu vene keel ei ole nii tasemel, et oleks aru saanud) kukkus mulle burgereid vorpima.
Järgmisena astus leti meie ühine sõber Y ja soovist mind üle trumbata käratas "10 burgerit ja coca". Jälle läks selline trall lahti ja Oleg sai oma häälepaelu harjutada.
Sõber X, seni vaikselt nohisenuna, astub ka leti juurde ja teatab vaga soovi ka viis burgerit saada. Müüja enam ei saanudki hästi aru,kas tema on ohooo või meie aga Olegi see ei kõigutanud. Targa mehena kombineeris ta Niinale veel ühe venna appi. Ja viimane tellimus, veel 10 juustuburgerit. Oleks te näinud, kuidas seni rahulikus Mac'i köögis läks küpsetamiseks ja sahmerdamiseks. Liha särtsus ja saiad lendasid nagu võluväel.
Kuna nii suure tellimusega kõlbab juba tuusata, siis võtsime kohad sisse ja ootasime õndsa näoga, millal saiakesed lauda kantakse. Vahepeal jõudsin müüjaga vaielda meie ühe coca suuruse üle, mille tulemusena meile suurem anti.
Edaspidise üle võite juba ise otsustada. Läks lahti meeletu saiakeste hävitamine. Kas ka kõik ära sõime, seda ma ka ei ütle :) aga .. burgerite ümber pandud paberit oli rohkem kui pioneeridel makulatuuri.
Vot nii tuleb elu võtta - palju ja korraga!
Ja pealegi arvan, et meie tulemus on miskit moodi rekordi moodi :)

Mõnikord lähen kuhugi, aga tunne on selline, et tegelikult olen mujal. See on kuidagi mõtetes, aga võib-olla ka kuidagi teisiti. Teate küll. Ükskord on minemine läbi ja siis saan kellegagi kokku. Tavaliselt saan nii kokku kõnniteeserva, posti või autoga. Siis justkui ühinevad ka tegelikult mujal olev mina ja kokku põrkav mina. Avastus.
Ma ei julgend tükk aega kellelegi rääkida, et nii juhtub vahel. Peavad lolliks või juhmiks. Aga ükskord ikkagi rääkisin. Siis ütles õppealajuhataja Gundela, et “vaat Ungari Karu, hakkad suureks saama – enam ei ole sinu tähelepanu seotud vaid vahetu ümbrusega, vaid suudad oma mõttega haarata sedagi, mis otseselt silma või käe ulatuses pole.” Ja siis rääkis veel pikka aega asjadest, mida ta pidas pedagoogikaks ja psühholoogiaks. Lõpuks jõudis välja Beethovenini.
Ma kuulasin ja tundsin, et tegelikult olen jällegi kuskil mujal. Kuigi õppealajuhtaja Gundela on täesti kobe tükk ja tundus, et ta sai rääkida asjust, mille kohta keegi polnud varem vaevunud tema arvamust ära kuulama. Igatahes ta läks päris hoogu, hingas sügavamalt, silmad läksid suuremaks ja kaelusest hakkas sügavalt midagi juba paistma. Aga ma ei kuulanud õieti üldse. Vist pole ma nii suureks ikkagi saanud veel. Ma arvan, et suured mehed oleks osanud asja soovitud suunas edasi arendada - suudavad eesmärgi nimel rumala jutu ära kuulata. Pean harjutama.

eile olin aga seltskonnas, kus üks androloog rääkis, et androloogia kabinetis maarjamõisas on tunduvalt paremad võimalused spermaproovi võtmiseks kui leedu samalaadses uurimiskeskuses. nimelt peavad leedukad pihku taguma keset ooteruumi, olles ootajatest eraldatud vaid mattklaasist seinaga
maarjamõisas pidid olema eraldi ruumid, mitmekordsed seinad, täielik eraldatus ja mõnu. lisaks veel vastavasisulised ajakirjad, mis meestel pidavat põhjustama vere voolu peenise korgaskehasse, mis hõlbutab...
samuti on maarjamõisa androloogia keskus ainus koht ja võimalus eestis, kus riigieelarvest rahastatakse pornoajakirjade ostmist
nii räägiti. ma usun - tegu oli eesti tippandroloogiga

kuidas lätis spermaproove võetakse, see on mulle teadmata. võibolla valgevenelasi lupsates

Aga siis, kui veel magasin, nägin unenägu.
Üks stseen unenäost. Mulle kasvas ilge juuksepahmakas pähe. Keegi naisterahvas punus sellesse afropatsid. Kõndisin siis oma uhke rastasoenguga vanakilulinnas ringi, seljas vahvate vanaeestlaste vatid. Ühel kenal hetkel sikutasin üht patsikest - irdus. Sikutasin teist - jälle tuli ära. Katkusin siis oma kolba lagedaks ja olin irmus rahul, sest paruka all oligi juba kole palav hakand...
Ütle siis neid alateadvuse sügavikke...

samas litsid mehed on kõige paremad mehed - nad ei ole kunagi seksuaalselt rahuldamata.
/poissmeeste vanasõnakogumikust/

krt, neist naistest aru sab.
môned tahavad ,et ppol aastat jalutad kusagil ja käid enne kui asi saagimisele läheb.
sellega läheb aega ja raha. Aga kummagit meil pole.
peaks vist mingi mehega käima hakkama.
need tahavad alati nikku

PÕSSA gjur

ehk siis
palju
õnne
sünnipäevaks
sulle
austatud
gjur

Annelinnas on ses suhtes tore elada et igast lahedat kaadrit siin ümberringi on. Alles hiljuti tulid alumisele korrusele elama mingid poolenisti asotsiaalid vist. Terve korter on neil tühi nii et kõik kajab koledasti. Hommikud algavad sellega et mees sõimab naist koleda häälega "No kes siis niimoodi koogitainast segab sa igavane lollakas!"

Tere. Olen Harri Drell. Ära joo kui sõidad.
Sihuke lugu veel et,
Läheb mees pekise naisega voodisse. Hakkab siis auku otsima. Lappab ja lappab rasvavoltide vahel kuni tunneb - sitahais. Selge, üks voldivahe tagasi.
Ja tarkusetera ka Boogale
Kui kindla peale nikku tahad saada, võta peolt kõige koledam naine.

vanasti, aastaid peale seda kui ma olin vietnaamis charlidele säru teinud ärkasin ma tihti sellise kummalise tundega et keegi hoiab pyssitoru mu otsmikul.
tihti,ysna tihti kuigi ma ei julgenud seda endale tunnistada ei julgenud ma nii tõustes silmi lahti teha... aga see möödus.
80aastate san fransisco oli pimpide paradiis... sõna otseses mõttes.kuld ketid, bmw, odavad litsid
uputasin oma murde alkoholi ja naistesse.sellel olid oma plussid ja miinused.plussiks peab kindlasti lugema selle et tänu kliendikaardile sain ma kohalikus alkos pudeli wiski pealt viimastel aegadel juba 30% alet, mis võimaldas mul 30% rohkem juua miinuseks peab nimetama erektsioni probleemid, mis olid arvatavasti tingitud prostituutidelt saadud suguhaigustest
1984 lõi selles osas korra majja, aidis hirm kainestas.enam ei julgenud.
umbes tollel ajal tekkisid taas need unenäod.seekord siis erootilise alatooniga.minu fyysilisest iseärasusest tingituna oli ommikune urineerimine seetõttu tugevasti raskendatud.
tõsi peale ravikuurile minemist haigus pisut taandus... kuni siis jälle täna hommikul
oli ysna ebameeldiv paluda hoidjat (vanem 60aastane naine) ennast ratasoolile tõsta ning lasta ennast WC'sse kärutada samal ajal kui...
mulle tundus et ka hoidja oli sellest häiritud.

legendi kohaselt on ivo orav oma nime saanud nii, et tema ema käis soomes ja juhtus seal külastama üht kauplust, kus oli klaasist ukse peale kleebitud silt: varo, ovi! ehk ettevaatust, uks. ema luges seda läbi klaasi tagurpidi ja nii tekkiski tal mõte panna oma veel sündimata pojale nimeks ivo orav.

legend räägib veel seda et peale seda kui poeg esimest korda soomes sellesse samasse poodi läks kukkus ta tagurpidi läbi aknaklaasi ja lasi selle peale omale ampulli panna