hommikul söödud sibul garanteerib rahu ja vaikuse terveks päevaks. inimesed eelistavad sinuga suhelda telefoni teel, aga telefoni saab välja lülitada või keskerakonna infoliinile suunata.

Tähendab meesterahva vaatenurgast vaadates on pic umbes mingi siuke asi, et kui oled ühe ja sama naisega 15 aastat koos eland näiteks ja õhtal voodisse lähed siis picid noh, et nagu vunk järgmiseks päevaks tõuseks ja saaks endast 10 aastat noorema ja 90-60-90 mõõdus blondiiniga asja ajades motsida täiega.
kiisukene, 01.03.2005 16:11
APPIII
kas keegi lõpuks seletaks mulle sisi ära mida tähendab picima ja motsima jms

Kõikidele naistele.
(meestel palun mitte lugeda)
Järgnevaid ridu palun mitte võtta üks-üheselt, vaid pigem püüdke tabada üldist mõtet. Püüdke tabada seda valu, ängi ja ahastust mida tunneb tänaval jalutades üks mees, kelles on võibolla säilinud natuke viisakust ja vahest ka väheke enesest lugupidamist.
Vahemärkusena märgiks veel, et järgnevates ridades peituv äng ei teki mitte ainult suvel, kui tänavad on täis õhukesi - võiks öelda lausa vaevu aimatavaid - kleite, lühikesi seelikuid ja nappe toppe ning nende poolt paljastatud jalgu, rindu ja nabasid, nii et iga üks saab aru, et keskmiselt mehelt nõuab üliinimlikke pingutusi sündsuse piiridesse jääva vaatleja rollis olemine, vaid ka talvel, kui suurem osa ilust on peidetud kasukate, mantlite, sallide ja mütside alla, nii et näha on ainult murdosake. Kuid ka seda on rohkem kui küll.
oh naised,
ärge olge nii ilusad palun,
et vaadata silmal on valus
ja hinge poeb kahetsus kuna
ainult üks teist saab olla mu oma
ILUSAT NAISTEPÄEVA!
P.S. ja tegelikult olge ikka sama ilusad edasi, ilma teie iluta oleks maailm kole kurb koht

ma nägin täna öösel unes, et elu jooma oli parajasti käimas. mitte miski polnud keelatud, kõik asjad võis jätta vedelema sinna kuhu tahtsid, võisid juua mida tahtsid, kus tahtsid ja vedeleda kuis pähe tuli. võisid sittuda, kusta ja oksendada suvelisel hetkel. või mida iganes. keegi ei vaadanud viltu ega polnud õudne.
õnneks ärkasin enne pohmelli üles

tulen mina ontlikult mööda talvehommikust tänavat, päike paistab, räästas tilgub, õhus on kevadet. kerge puhmaoda käib suust välja, aga üldiselt näib elu päris kaunis. kuni ühel hetkel, täiesti ootamatult..
astun just laseringist mööda kui äkki hüppab juudas priist turja, annab saapaga ribidesse ja sositab kähedalt kõrva: osta mind! osta limited edition! koos dvd-ga! osta!
teate, hirmu ja segaduse tundmiseks ei jäänudki aega. tormasin poodi sisse, lükkasin leti ees kohmitsevad teismelised põrandale pikali ja nõudsin müüjalt: anna mulle priist! anna priist, enne kui on hilja!!

lasse jagab matsu. kõik supid peavad tõmbama. välja arvatud aedvilja-piimasupp. selle võib kohe peale keetmist ära visata

Tunnen kuidas paisund õhk voolab mööda mu kergelt jämedaid tuharaid, nagu noore ja sileda käe paitus. Tunnen teda laialivalguvat ning toetamas mind kui siidist sulepadi. See võtab mind häbelikult nihelema, kergelt muigele... Arglikult poeb rammus ihusoojus koduste dressipükste vahelt välja soojendades kõhtu kui soe kevadpäike. Õlad vajuvad arglikult ette, nagu noorel neiul, kel särgi all tärkamas varajane naiseilu. Kaelusest tunnen sõbralikku nihelust, tärkavat harmooniat ja idülli iseendaga. Nagu kelluke tõstmas pead alles lumemärjast märtsimullast. Kaua kogub jõudu, enne kui õitsele lööb. Ninasõõrmed vapuvad tahtmatult, nagu väsind põdrakärbes oleks oma lennul peatunud. Äkitselt paisuvad veresooned ja tunned karget ihutuult tungimas kopsudesse. Nii karget kui sügisene meretuul, nii värsket kui valge klaar, nii mahlast kui arbuus, nii külluslikku kui troopiline lillebuklett. Seljast käivad üle külmavärinad, kui kuulates kaunimat ballaadi. Silmad sulguvad, et ergastada meeli ja nautida seda ainulaadset hetke. Mmmmmhhh...
- oma peer ei haise

soome keele mitte oskajatele peab selgitama natike mida tegelikult tähendab duunikaveri ja kust see sõna pärit on.
see oli mingi 240 aastat tagasi vist kui soome kalamehed otsustasid nati kaugemele kala püüdma minna kuna oli eriliselt külm talv olnud ja läänemere kalad ei olnud ükski suurem kui 4 sentimeetrit. sattusid siis kalurid teist poole taani väina ja seal oli kala nagu murdu.
laev oli paksult kala täis kui kalurid tagasi soome rannaveteni tagasi jõudsid. laeval olid kalurid arvanud, et meri haiseb, kala maha laadides selgus tõsiasi, et hoopis kala. a ega kala ei saanud raisku ka lasta, midagi oli vaja ikkagi süüa ja nii. raske töö tulemusena said kutid siis kala kenasti maha lastitud ja läksid siis kohe turule kala müüma. et see kala erakordselt haises, seda said kalurid isegi aru, aga et kohe nii hullult, seda taipasid nad alles teiste kaupmeeste pilkudelt.
kõige imelikum oli et päris palju kalast said nad isegi müüdud. mõne kala said nad siiski ka kodo viia. päevad ja mitmed saunakorrad möödusid, hais aga otsustas jääda. nii said nad päranduseks erakordselt originaalse haisu, mille järgi sellel laeval kalureid ära tunti juba mitusada meetrit eemalt.
selgus, et kutid olid tuunikala püüdnud. sealt said ka nad ka nime: tuunisõbrad! eks algul kutsuti siis soomes kõiki haisvaid inimesi tuunisõpradeks. aja möödudes kaotas hais oma tähtsa rolli, selles nimetuses, pigem määras tuunisõbra staatuse tema kuulumine teatud ühiskonna kihti. ajalooliselt on välja kujunenud, et tuunisõber ei tohi olla tippjuht, muid piiranguid tänapäeval pole.
nojah siit tuli siis see duuni(tuuni). sõbrast kujunes ka kaveri. a praegu ei viitsi seletada kuis sõbrast kaveri(kkaslane)sai.
tänapäeval kasutatakse sellist väljendit nagu "duunikaveri" siis põhiliselt kolleegi või töökaaslase kohta. eelnev oli jutt oli lihtsalt selgitav ja meeldetuletamaks, et peaks nati mõtlema enne kui slängipärast väljendit duunikaveri kasutada, sest ei või teada, kas inimene, kelle kohta duunikaveri ütled, teab selle sõna ajalugu või mitte. pärast kaevatakse veel kohtusse kah mõnitamise eest

ühesõnaga eile siis eksole sai eesti slow fuckide käest pähe ja siis me läksime veits pummeldama linna peale. jõuk oli nii suur, et mina küll ei viitsi seda siin üles lugema hakata. juba enne mängu seal mingis krillis või asjas oli raffa ulk suur ja tee peale kaasa ostetud viski sai praktiliselt kohe otsa. kokakoolat jätkus kauemaks.
nonii, peale seda persekukkund mängu (kuigi tegelt ei oska eesti esituse kallal eriti norida, kaotuse põhjustas psihholoogiline murdumine pärast vastaste kahte kiiret väravat) nojah
ühesõnaga pärat mängu siis läksime püha pätriku nimelisse puhvetisse, seal pidi olema deit pozzatajate ja värkidega. kuidagi kujunes nii et me sattusime gjuri ja jorhiga roosa krantsi poodi ja ostsime teekonna kergenduseks veel ühe viski. see sai kah praktiliselt kohe otsa. vahepeal kusesime kõik roosikrantsi tänava kangialused täis ja tuvastasime et pedebaar on omadega õhtal. lisaks õnnestus esimest korda elus omaenese käega silitada kaht kuulsat savisaare nimelist vabaduse sammast. siis jalutasime mööda vahvast valgest kohast nimega stereo, seal polnud keegi kunagi käinud. läksime siis sisse, kuigi gjuril oli räme sitahäda. oli täitsa cool koht. jõime kaks raundi velopõletajaid ja kohe hakkas parem. põlema keegi ei läind seekord.
seejärel jalutasime edasi, toetasime mingit kodutut kerjusvanameest, kes meie intervjueerimissoovi peale kartma hakkas ja jalga lasi, ja jõudsimegi sinna patrikusse. seal oli rahvast kõik kohad täis. ja aina juurde tuli. pozzataja, metskass, kiisuke, lasse, velo, atraxspider, svensson ja kes kõik veel, pluss kümnete viisi igasugu muid sõpru, tuttavaid ja vaenlasi. noh paar õlut sai ikka ära joodud ja vesteldud igast üldharivatel teemadel. no ikka pikalt.
siis hakkas kuulus naistemees jorh mingite tšikkidega liini ajama ja gjur oli ka kohe jaol ja mina läksin vaatama, et poisid lollusi ei teeks. varsti tulid tšikid juba meie lauda, kust kohalik seltskond hakkas kuhugi vaikselt ära kaduma juba. nojah, igatahes mingi aja pärast läksime edasi imelikku kohta nimega amigo. mina eksisin millegipärast ära, sattusin hoopis mingisse teise keldrisse, kus kah inimesed aina tantsisid, ma ausalt öeldes ei saand eriti aru sellest asjast mida nad seal ajasid. üks mu tubli naiskolleeg üritas asja mulle veidi selgitada, a mitte eriti efektiivselt. loodetavasti ta ei saand aru et ma paar õlut olin ära joond juba.
a ma ikka igatsesin gjuri ja jorhi järele, ja pärast mingeid sekeldusi õnnestuski mul kah kuidagi sinna kuradi amigosse maanduda. seal eksole elu käis täie hooga, naised, soomlased, särgid värgid. jõin veits viina ja hakkas parem. lõime siis seal tantsu ka, tšikkide ja gjuri ja kes teab kellega veel, mulle tantsimine üldiselt meeldib. kui ma poleks pelotonäär siis mu järgmine eelistus elukutse valikul olekski ilmselt tantsulõvi.
seal amigos läks kah aega kõvasti. lõpuks vist aeti sealt välja seoses kinnipanekuga. noh siis veeres see seltskond (tšikid vist ikka needsamad)tänavale ja seal läks mingi ilge munajoomine lahti. ma natuke aega kannatasin seda vedelemist, a siis väsisin ära ja jalutasin vuudstokki. seal vist ostsin ühe õlle, mida ma aga isegi maitsta ei jõudnud, sest uni tuli peale. ja noh siis mingil ajal kobisin koju ära kah.
üldiselt oli tore pelotonistlik õhtupoolik. mulle meeldis.

Hagar: näed meie meeskonna parim mees lõi praegu värava
Anders: no ja siis?
H: no ma räägin tead näed meie meeskonna oma lõi värava aga mis teie omad teinud on? pole isegi platsile saanud, näed üks ainult lonkab seal
A: ema lonkab sul
H: misasja? mees kas su magu üleüldse hmabaid seedib?
A: mis sa oled nii kõva mees, et arvad tuled seda järgi proovima vä?
H: vähe ei tule siis...
A: situ pihku
http://www.delfi.ee/news/paevauudised...

Vaata ma mõistan seda asja selliselt, et kogu eksistentsil on kaks mõtet - jalgpall ja saiad
On juba klassikud võrrelnud seksi jalgpalliga. Leian, et toodud võrdlust on võimalik tuua meie igapäeva ellu, kus me võrdleme saiu jalgpalliga. kuna käesoleva arvamuse aluseks pole nüanss, kas saiu saab võrdsustada seksiga, siis loobun nimetatud teema sügav analüüsist. Mis samas ei välista, et antud teema vääriks analüüsimist. Kuid siiski teine kord.
Tulles tagasi arvamuse algusesse leian, et sai ja jalgpall ongi meie eksistentsi peamiseks põhjuseks.
Leian, et vaatamata väidetele, mis me ütleme teistele, miks vaatame telekat või miks oleme nõus vabal päeval sooja ilmaga jalutama minemast, eesmärk on meil üks - saiad. Me ootame neid, me otsime neid.
Et maailm igavaks ei muutuks mõistis jumal, et lisaks saiadele peab inimeste eksistentsi veel millegagi põhjendama. Selleks lõi ta jalgpalli.
Jätan järjekordselt kõrvale väga huvitava arutelu, kumb oli enne, kas jalgpall või saiad aga esialgne mõtte sähvatus panustaks esimesele.
Hoidmaks maailmas tasakaalu tunneme me sündides kõige pealt huvi saiade vastu, see järel jalgaplli vastu, siis jälle saiad ja rauga eas jälle jalgpalli vastu.
Kuid nagu öeldakse, erand kinnitab reeglit, siis on võimekaid kodanike, kes suudavad teatud aja hetkel saia ja jalgpalli ühendada.
Ma hetkel lõpetan oma mõtteavalduse, kuid loodan, et see selgitas sulle siinsete teemade valikut

Kui mul oleks tütar siis teda ma igaks juhuks faxi kooli ei paneks.

kui mul oleks tütar, ei paneks ma teda ka faxi kooli ega lubaks luke pojaga käia

Mis luke pojal viga on?

ta isa on pervert:))

Ma ei saa aru, kuidas see pall kogu aeg venelaste käes püsib. Paar võimaliku seletust oleks:
1. füüsikaline - vene mängijad ja pall on vastasmärgilise laenguga (tõenäoliselt pall on + laenguga)
2. tõenäoline - vene mängijate ketsid on liimiga määritud
3. loogiline - vene mängijatel on kõigil üks muna puudu ja loodus tühja kohta ei salli

Göran Svenssoni avalik kiri Boogale.
Elu on tegelikult ilus. Näed kevad hakkab kätte jõudma ja linnud hakkavad varsti lõunamaalt saabuma. Täna nägin isegi kuldnokka kui ma pudeleid viimast tulin. Üsna varsti võid juba grilli õue viia ning kütte panna, mõned vorstikesed praadida, süüa mõnuga, juua peale mõdu nimega Koff (mis teatavasti on Soomes odav kuna Soomes on kõik parem) ning oma mõnusalt suure pekise kõhu pealt eemaldada särgi et päike ligi lasta. Ning üsna varsti läheb nii palavaks, et täytty mennää biitchille ja vaadata kuidas sai vohab ümberringi. Jaanipäeval saad palavas suveõhtus ennast miljardite sääskede kaasabil kubluliseks kratsida. Asjata ei nimetata Soomet miljardi sääse maaks. Kas pole see kõik rõõmustamist väärt? Oleks tore kui suudaksid rõõmu tunda Eesti jalgpallimeeskonna heast mängust enne mängu, mängu ajal ja ka pärast mängu.

"Kas see masin on väljas?" küsib Tädi nr 1, vaadates üle kuvari serva vastas laua poole.
"Jah," kostub korraga kahest suust.
Vaikus. Tädi tõuseb püsti. Astub ettevaatlikult laua nurga juurde ja piidleb sealt vastaslaua all olevat arvutit. Vaikselt, justkui hiilides, liigub ta keset tuba, pilk pidevalt masinal, mille kohta püstitati küsimus, kas see on väljas.
Samal ajal tõuseb Tädi nr 3, sammub ümber enda laua ja ümber teise laua ning lülitab arvuti sisse.
"Ahah," lausub Tädi nr 1 ja naaseb enda laua juurde
- tõestisündinud lugu ühes tõesti eksisteerivas kontoris

eile öösel lonkisin koju onju. ka siis teepeal mingid neiud naersid homeeriliselt. endal kõhud kõveras ja juuksed sassis juba. mingid õlle või siidri topsid olid ka käes neil. pimedas ei teind vahet eriti.
igatahes umbes täpselt kui ma mööda läksin ütles üks läbi rõkkava naeru: "krt ma lasin täis ennast"
ja siis oli juba loik ka tänaval

a kuna gjur on ainus meesrahvas meie autokooli kursusel, siis teooria õpetaja ristis ta hellitavalt meie kursuse õiekeseks:)))