(Päike oli juba kõrgel kui pisike Potsataja viimaks silmad lahti lõi. Ilma pikemalt mõtlemata ronis ta magamiskotist välja ning asus seda kokku pakkima. Sellega valmis saanud avas ta teligi ukse ja vaatas välja. "Mnjah," mõtles ta, "ilmal pole täna väga vigagi, siit võib veel väike vihmki tulla." Ja ta naeratas endamisi. Ronis seejärel telgist välja ja asus seda kokku panema. Kui ta oli telgi ja magamiskoti mahutanud oma suurde seljakotti, jäi ta uuesti mõttesse. Natuke aega oma ette juureldes jõudis ta viimaks otsusele: "täna enam rattaga ei sõida - võtan suusad." Selle peale võttis ta jalgratta ning toppis telgi ja magamiskoti juurde seljakotti. Siis võttis ta puu najalt suusad, lükkas need alla ja vajus uuesti mõttesse: "''tea kas on ikka hea mõte, mul pole ju jälle asfaldi määret." Niimodi endamisi mõeldes jõudis ta viimaks otsusele, et sõidab siiski suuskadega ja küll mõnest teeäärsest putkast ka määret saab.
Seejärel viskas ta seljakoti selga ja jätkas hoogsal sammul oma kuulsusrikast teed)

(Peale väikest sunnitud pausi lükkas meie vapper Potsataja jälle suusad alla, võttis puu najalt suusakepid ning upitas tohutusuure seljakoti - kuhu ta oli hommikul pakkinud oma telgi, magamiskoti ning jalgratta - turjale ja alustas uuesi oma ränkrasket rännakut.
Olles jõudnud järjekordsele künkale nägi ta ees käänaku taha kadumas juhtgruppi ning üle metsade ja mägede kõlas tema võimas hüüd: "Ma olen teil kannul!!!"
Tuulekiirusel sööstis pisike Potsataja nõlvast alla ja asus juhtgruppi jälitama )

(Meie väike peloton veereb vaikselt edasi. Kõigil on tuju hea, tempo on parasjagu kiire ja kedagi ei vaeva ükski mure.
Kuid äkki kõlab üle lagendike ja metsade ming kohutav, kõrvulukustav mürin. See tungib läbi lihast ja luust ja tekitab meie vaprates võistlejates hirmuvärinaid.
Kõik vaatavad üksteisele otsa näol küsimus: "mis see siis nüüd oli".
Ainult potsataja naeratab häbelikult ja osutades oma kõhule sõnab: "Se oli vist minu kõht, hakkab teine juba päris tühjaks minema. Ma perem jään siia korraks peatuma ja kinnitan keha."
Nende sõnadega võtab Potsataja suusad alt ja asub ümbrusest kuivi oksi otsima, et lõket üles teha. Paraku ei leia ta ühtegi oksa ja on sunnitud lõkke tegemiseks kasutama oma armsaid suuski.
Lõkke üles saanud siirdub ta jahile, et tabada mõni põder, kits või muu uluk)

Iial ei või teada, mis laupäeval saab. Aga sa võiksid sellest klubiüritusest vähe täpsema ülevaate anda. Et mis kell ja mis teid nõnna ühendab, et ära tunnen. Mingid läpparid laua ees avatud või... :o)

Seega homseni on justkui aega mõelda. Iseenesest väga põnev näha teisi -ma pole kedagi näinud.
Loodetavasti saab siinsamas siis homme oma mehesõna öelda.
Muide, vahva oleks üksteist ära tunda mingi parooli abil. Ma juba kujutan ette, kuidas ma Olde Hansas võhivõõrastele inimestele "Virtuaaltuur ja DELFI" sosistan ja siis suurte silmadega ootama jään, et ehk keegi vastab "Komm ja töötus" :o)

Siin on nii palju komme, et mu kuvar hakkab nende raskuse all vaikselt kaldu vajuma... :O)

(Ühel järjekordsel päikesepaistelisel hommikul tegi meie pisike Potsataja jälle silmad lahti ja asus kiirustades sättima ennast valmis uuteks seiklusteks ja rännakuteks.
Kui tal juba kõik minekuks valmis oli jäi ta äkki mõttesse: "''tea, kurat, kas viitsib täna jälle selle veloga sõtkuda," arutas ta endamisi, "peaks midagi muud välja mõtlema, suusad said ka eile karuliha praadimiseks ära põletatud."
Nii arutades lõid järsku Potsataja silmad särama ja nägu kiskus naerule: "Ma tean!" hüüatas ta rõõmsalt ja siirdus isa magamistuppa. Une pealt lõi ta isa uimaseks, sidus kinni ja toppis papkasti. Tõmbas papkasti kõvasti teibiga kinni ning kirjutas peale suurte tähtedega "AMSTERDAMI".
Suurte raskustega vedaas Potsataja kasti trepist alla ja viskas auto peale. Auto oli isa oma ja kuna isa niisama Potsatajale autot anda ei raatsinud tuligi meie väikesel sõbral kavalus appi võtta.
Siis sõitis Potsataja bussijaama ja pani kasti topitud isa bussipeale ning palus bussijuhti, et too paki lennujaama viiks.
Selle pisikese asjatoimetusega valmis saanud oli väike Potsataja valmis asuma taas d.elfi kommentaaride pikale ja käänulisele teele, aga seekord mitte jalgrattaga vaid millegi hoopis kiiremaga)

kuna ennustamine on tõesti äärmiselt ebatänuväärne siis olen ebaviisakas ja ennustan et finaalis safin kafelnikov mille võidab tänu poliitilistele niiditõmbamistele ja kabinetipoliitikale jevgeni, kes teatavasti sümpatiseerib expresident jeltsinile,kes omakorda on aga suur tennise ja viina (ei ole kindel et Y2K) sõber safin seevastu loobub kodakontsusest ja hakkab suursaadikuks ukraina riigi värvides arubal ning veedab seal õnnelikult aega agassi lapsi kasvatades kuni ükskord sureb (ilmselt kopsupõletikku, mille saab siberit külastades)

asetab kringli arvuti cd rommi sahtlisse ja surub selle kinni
siis läheb ja kirjutab aadressiks
nõudmiseni potsataja
ning vajutab lisa nupule

krt tuli tagasi vea teatega - potsataja not found would you like to send a piece of cake to gena

ennustan jälle
viimasel alal komistab dvorzak ja murrab jalaluu kuna aga tema sportlik viha ei luba asja nii kergesti pooleli jätta siis haarab ta mööduval noolel hammastega pükstest ning noole protestidele vaatamata lohistab ennast sedasi finizini
kuna aga luumurd osutus tõsisemaks kui algul oletati tuleb dorzaki jalg amputeerida seega kvalifitseerub dvorzak invasportlase alla ja talle omistatakse tagantjärele inva 10 võistluse MM EM OM ja kõik muud M''id mis võivad kõne alla tulla

Ihuüksi.
Mu ihu on siin üksi?

Mhmh, käsi on siiamaani telekapuldi kujuline....

noh enivei
valimised nagu valimised ikka kord tarand all siis tulviste all siis savi kiilu löömas
siis aga asutb varjust välja eesriide tagune niiditõmbaja, käib mööda saal ja teeb lobby töö sebib siin ja sebib seal lubab valija meestel head ja paremat kokku ning paneb oma tütred mehel
ja valimiste päeval selgub et presidendiks on valitud miljonite lemmik ivar vigla
tulemusest kuuldes vajuvad tulviste ja tarand sellisesse masendusse et isegi igor grazini toodud porazaki tabletid ei suuda neid seal välja tuua
savi see vastu valab oma pettumuse sõnadesse ja üllitab plaadi savi jutud kus ta pajatab presidendi valimiste pahupoolest ja ivar vigla pikkast patsist
plaadist satub aga vaimustusse suurkpropratsioon sony kes teeb savile ettepaneku ansambel moodustada kuna toomal midagi paremat ka teha ei ole moodustataksegi thomases claymakers ehk siis maakeeli tooma saviplätsijad
isand rüütel seevastu saab (ilus pikk mees nagu ta on) pakkumise buena vista internationalilt mängimaks seriaalis "knight rider 20 aastat hiljem"
oligi vist kõik
ahjaa peeter kreitzberg osutub siiski homoks ja abiellub linnar priimäe naise asemel linnar priimäe enesega

(Kui Potsataja raudteejaama jõudis ei olnudki rong veel ära sõitnud vaid seisis ikka veel perrooni ees.
Potsataja otsis juba seljakotist raha, kui talle äkki meelde tuli kuidas ta kunagi nooruses oli koos Genaga rongi katusel sõitnud. Kohe tärkas temas soov meenutada vanu häid aegu ja ta pani juba leitud raha kotti tagasi ning ronis kribinal-krabinal rongi katusele.
Katusele jõudnud sibas ta vaguni tagumise otsa juurde ja istus nii, et jalad jäid üle äär rippu. "Oh," ohkas Potsataja, "just nagu vanasti."
Seejärel koukis Potsataja oma seljakotist välja kitarri ja asus seda häälestama, mitte et tal oleks mingit muusiklaist kuulmist olnud, aga ta arvas, et on väga lahe kui enne mängu alustamist natuke neid nuppe kruttida. "Häälestamisega" lõpetanud, võttis Potsataja vasaku käega A-molli ja tõmbas paremaga üle keelte ning alustas laulmist:
"Aegamööda minutid ju kaovad kõik
ära looda et neid kohtad veel
eilsest veidi kahju meil küll olla võib
parem siiski see mis ootab eel ....."
Tuurid läksid natuke sassi ja Potsataja katkestas laulmise.
"Oi jah," ohkas Potsataja raskelt, "kahju, et Genat siin ei ole. Ta mängis nii hästi akordionit." Potsataja sirutas jalad välja ja jätkas: "Nojah, aga kingad on mul head ja Kübaramooril oli uut käekotti kah hädasti vaja. Vana oli teisel juba nii räbal, et sisalik pani koguaeg plehku."
Rong hakkas tasapisi liikuma ning Potsataja võttis uuesti kitarri ja jätkas:
"Teele jah teele nüüd
pikk on tee, pik on tee
algust ja lõppu sel
varjab silmapiir
Tundmatust lubades
vagun suur sinine
veereb ja igaüht
kaugustesse viib ...."
Potsataja viimased sõnad hääbusid juba kauguses koos rongi rataste raginaga)

Rõõm näha, et kasvõi maailma lõpp aga peloton liigub ikka edasi. Süngemate ennustuste kohaselt võib see mõne aja pärast olla ka ainus asi, mis liigub.
Nii ennustas prohvet Maltsvet:
väriseb maa ja puruneb raud
see on tsivilisatsiooni haud
ainsaks lootusekiireks nüüd on,
et liigub miski, nimeks peloton.
:o)

tähendab, oled rõve sakkija, kes ei oska valge julla otsas parasjagu mõnuleda :))

Sain ka lõpuks löögile. Mind vahest öösiti ikka lastakse veel siia ligi, aga ülejäänud aja pean hullumajas veetma.

Loodame, et Narva elektrijaamadele USA lippu ei heisata, muidu võib mõni araablasest piloot, kes on suunataju kaotanud sinna kogemata sisse lennata, arvates, et ründab mõnda ameerika tehast

Mõtlesin, et peaks meie juristiga minema asju arutama. Ma nimelt arvan, et mu ülemustel polnud õigust nii lihtsalt, enne ette ette teatamata mulle nii suurt palgatõusu peale suruda. Palgatõusuga peaks olema ka nii, nagu vallandamisega, et mingi kuu või paar enne toimingut teatatakse inimesele.