prill-laua täiskusemine on üks väheseid privileege ja enesekehtestamisvõimalusi mis meiesugustele veel jäetud on ses feminiseeruvas maailmas. kasutagem seda võimalust igal võimalusel! mehed võimule!

Räägviad, et töö olevat teinud ahvist inimese, tähendab kui poleks olnud tööd, siis võiksime praegu istuda ihualasti kuskil puuoksal, magada hommikul nii kaua kui tahad ja ka päeval ja õhtul võiks magada nii palju, kui tahad, süüa tõuke, otsida kirpe, kakelda karistamatult teiste isastega karja emaste pärast ja kui hästi kakelda, siis saaks saagida vabalt kõiki emaseid nii palju kui jõuad.
Aga töö vahelesegamise tõttu tuleb meil hommikul ärgata, panna selga riided, minna tööle, et teenida raha, et saaks süüa ja riideid osta. Kaklemise eest saad karistada ja kui saed rohkem kui ühte emast, siis vaadatakse su peale halvustavalt ja halbade asjaolude kokkulagemisel võib sellegi eest karistadagi saada
Kõigi loogikareeglite kohaselt peaks töö kohtusse kaebama ja moraalse kahju tekitamise eest hüvitist nõudma

mu ülemusele tulevad pidevalt kirjad stiilis "enlarge your penis" või siis "increase the size at least two inches".
lohutasin siis vennikest sellega, et kuigi tal on väike till on ta ise see-eest suur munn...

Ükskord ammu ammu, umbes möödunud teisipäeval, kutsus karu kõik metsa loomad kokku ja teatas: "Ma olen otsustanud korraldada luulevõistluse. Osavõtt on kõigile kohustuslik. Võitjast teen enda nõuandja kultuurivallas ja tagan talle metsaametnikuna täieliku puutumatuse. Aega on luuletuste kirjutamiseks üks tund. Läks!"
Kõik loomad hakkasid usinasti kirjutama. Nohistasid, krabsitasid, higistasid, kuni kell kukkus.
"Nii, pange suled käest," teatas karu, "ja tõmabake loosi, kes oma luuletuse esimesena ette kannab."
Liisk langes rebasele. Rebane astus ette, köhatas hääle puhtaks ja deklameeris kõlaval häälel:
"Kõigi metsade vägevaim loom
Meie karu, me juht ja valvur
Talle alati ohvriks end toon
Ta on me päike, me valgus."
"Mnjah," mühatas Karu, kui rebane oli lõpetanud. "Pole paha."
Järgmisena oli kord Jänese käes. Astus siis vaene loomake ette, värises üle keha ja pomises vaikselt:
"me kuu ja tähed
me päikene soe ja hea
oled me karuke"
"Mis asi see nüüd oli?" imestas karu.
"See ..." pomises jänes häbelikult, "see ... see oli haiku."
"Asooo."
Siis jõudis kord siili kätte. Vudis siis siil karu ette ja vuristas:
"Meie valitseja karu
Kõige suurem on ta aru
Kõige tugevam ta ramm
Kõige kindlam tema samm"
"Mes asja," käratas karu, "see on ju puhas pornograafia!"
Ja iga üks teab, et pornograafia ei ole midagi muud, kui kepi-tööstus ja kepp ei ole muud, kui teise sõnaga vemmal. Ja nii saigi vemmalvärss endale nime
- kukeaabits

Kukeaabits inglise keeles on cockprimer ja kui see omakorda eesti keelde tõlkida, saame ...
- vastavalt rikutuse astmele

Eile õhtul ma mõtlesin siukse asja peale, et ma hakkan vanaks jääma. Poiss korjab krõpsupakkidest mingeid siukseid asju nagu spinnerid ja mängib nendega. Ja mina mõtlen umbes nii et mille kuradi pärast tal neid vaja on. Tema püüab ikka selgeks teha, et on vaja. Ja vat eile õhtul sain ma aru mida tema mõtleb - ta mõtleb et miks kurat see vana lubjakas ei saa aru kui coolid vidinad need spinnerid on ja mis nendega kõik teha saab. Umbes 20 aastat tagasi mõtlesin ma oma ema ja isa kohta vist samamoodi ainult vidinad olid teised. Teine äge asi on see ju, et lasteaeda minnes ei kõlba enam tavalist särki selga panna vaid on vaja tingimata numbriga särki. Nii ostetigi poest number 47 ja installeeriti see tulise triikraua abiga särgile. Ja poisile lasteaeda järgi minnes on tunne nagu oleks sattunud Turu tänava vangimajja. "Hei, sina number 47, lähme nüüd koju!" Kindlasti võib leida ka vastupidiseid näiteid. Ühel ilusal päeval kui ma Pelotoni tegemisi järgi lugesin tuli sssonna vanaema kes on umbes 86 ja pool aastat vana meile külla ja kiikas üle minu õla arvutit ning küsis et mida ma enda arvates teen. Ma ütlesin, et loen uudiseid. Siis avaldati arvamust, et niimoodi on ju kole kallis uudiseid lugeda, palju odavam tuleks kioskist leht osta ja sealt lugeda. Proovige osta kioskist leht, kust saate lugeda mida Peloton tol päeval tegi. Hea küll, see selleks, mul ei tulnud mõttessegi hakata talle seletama misasi Peloton on, sellest ei saa isegi minu ema ja isa aru.
Ja vat need põlvkondadevahelised arusaamade erinevused on ikka kuradima naljakad.

See vidin mida poiss spinneriks nimetab vat seda teadsin mina väiksena kui vurri. Tööjuures nimetasin ma baaridaame vurrideks. Alates eilsest päevast on nad spinnerid.

Pressiteade
seoses carina poolt eelpool käsitletud näriliste probleemiga on tabanud kivipalli inventari korvamatu kaotus
nimelt on c üüripinnal resideeruv elamisloata hiirrott teinud sisselõiked võrkpalli pealispinnale mille tulemusena ohver õhust tühjaks jooksnuna suri saadud vigastuste tagajärjel
shveitsi sõltumatu vitamiiniinstituudi spetsialistide hinnangul pandi mõrv toime 25. oktoobri õhtul käesoleval aastal
mõrvarelv on leitud ja saadetud täiendavatele uuringutele
hetkel ei ole andmeid mis viitaksid palli esialgsele seksuaalsele kuritarvitamisele
alternatiivina üles kerkinud kurja onu versioon on asitõendite puudumisel osutunud ebatõenäoliseks
kurjategija viibib hetkel veel vabaduses
siinkohal palume langetada hetkeks pea ja mälestada meie sõpra minutilise leinaseisakuga
boogal palutakse langetada soomes niipalju lippe poolde varde kui võimalik

kodunt söömast naasnuna möödusin ma lemonmelonis asetsevast vaateaken-live_ratest nimega deli24
siis tabas mind suurepärane statistiline mõte
et paneks ühel päeval sinna istuma luke ja teisel päeval nt oa
mõlemad istuvad käed küünarnukist kõverdatud ja keskmine sõrm püsti
seejärel loendaks et mitu korda selle eest vastu hambaid antakse
pärast leiaks korrelatsiooni kasvu massi peakuju ning näopeksukordade arvu vahel
isiklikult näen siin ainest vähemalt magistritööks

Ma söön päevas 4 kg kartuleid, 8 suurt kotletti, pudeli ketšupit, 4 pakki pelmeene, pätsi leiba, pool kilo pasteeti, kaks pätsi saia, kaks kilo Napoleoni torti ning joon peale 6 liitrit 3,5%-st piima ning kasti õlut.
Kaalun ma 65 kilo ning olen 190 cm pikk.
Minu TD on üks õnnelikemaid linnas.

Mul tuli ükspäev selline idee, et peaks tegema sellise spetsiaalselt pelotonile mõeldud brauseri, millega saab külastada ainult seda lehekülge ja siis paneks sinna brauserile terve hunniku lisavõimalusi juurde. Näiteks õigeusklikel pelotonistidele võiks olla võimalus näidata numbritorni originaalsuuruses. Siis võiks veel olla võimalus määrata vaikimisi nimi, mis automaatselt kirjutatakse nimelahtrisse, et ei peaks koguaeg kopima peistima ega trükkima. Ja kõige olulisem võimalus oleks see, et sellel brauseril oleks olemas _out of office assistant_, mis töötaks nii, et kirjutad hunniku komme valmis ja siis kui arvuti juurest lahkud, siis ta hakkab neid suvalise (või ka kindla) aja tagant eetrisse saatma.
Kui selle projektiga ka rikkaks ei saaks, siis ma ei kujuta üldse ette, kuidas saab

pederastidega on nii et juba kohtumise esimestel minutitel pillavad nad seebi maha
ja väga vale oleks seda ise kummardades üles võtma minna
las koogutavad ise
ja siis oa...
- yo have just one shot, one opportunity

ja veel üks õpetus
aseta endale pärakusse ettevaatlikult mõned zhiletid
installeerimise piinad pole võrreldavadki hilisema kahjurõõmuga...

käisin täna juuksuris. tegi mul siis lokid ja värvis ja pleegitas ja ütles, et tavai 30 krooni. ma andsin siis kõige suurema eesti raha talle. ta ütles, et mine poodi, vaheta ära.
ma läksin siis mänhättani pubisse ja ütlesin tavai, tehke lõhki. nad ütlesid, et ei ole. ma sain kohe aru, et nussivad näkku mulle. ütlesin siis, et tavai üks õlu.
andsid siis õlle mulle ja ütlesid, et tavai 25. andsin siiis selle sama raha neile, ise jumala rahul endaga.
trimpan siis õlle ja baaritibi vahib mulle suurte silmadega vastu ja ütleb, et ei ole tagasi anda.
ma juba mõtlesin, et tegingi tillist neile, aga ei kedagi, tibi võttis õlle ära mult ja valas lihtsalt kraanist alla selle...
huuled sai vähemalt vahuseks

Kristina Šmigun klõbistab sõrmedega diivani käsipuul ja tõmbab nina valulikult kirtsu. Sõrmeotsad on katki. Ta arvutas paari päeva eest, et kõikide suusarõivaste peale kokku tuleb 64 logo. Ja ta õmbles. Õmbles vales järjekorras, harutas lahti ja õmbles uuesti. Mõni logo jäi viltu, harutas lahti ja õmbles uuesti.

Vaevalt, et tänagi mõni printsess valgel hobusel mind koju sõidutab, ei ole mõtet seda siia ootama jäädagi, lähen parem minema
- afk

pärast pikka päeva kontoris kõndis Potsataja mööda kõledat provintsi linna tänavat kodu poole. järsku kuulis ta selle ajast maha jäänud maailma nurga jaoks nii harjumatut mootorimürinat, mis tundus talle lähenevat. Potsatajale meenus lapsepõlvest kui üks maailmarändur oli kord nende kolkalinna eksinud ja Tartu rahvale imelugusid rääkinud suurtest raudlindudest, kes inimesi oma kõhus mööda ilma tassivad. selle kummalise ränduri imelik sõiduriist oli samasugust mürinat teinud. müra muutus valjemaks ja korraliku maainimesena kõiki suurlinna vigureid kartev Potsataja lisas sammu. Kuid miski ei aidanud. mürin lähenes kiiresti. ootamatult kadus Potsatajal maapind jalge alt ja ta avastas ennast suure karvase mehe sülest. oleks Potsataja neid suure maailma asju pisut paremini tundud, oleks ta mõelnud, et tegemist on ühe tõeliselt jälgi tsitlimehe stereotüübiga. kuid hoolimata sellest, et Potsataja seda ei teadnud, aimas ta halba. tegemist ei olnud sõbraliku maailmaränduriga, kes lapsi oma imesõidukil mööda kruusakattega kolkalinna peatänavat sõidutas.
"miks küll," mõtles Potsataja ahastades "miks ei jäänud ma ootama printsessi valgel hobusel"

JJ käitumine meenutab seda aega, kui mind kroonu võeti.
olin mina parajasti hulluarsti ukse taga, et oma vaimsusega teda põrutada, kuid see pole hetkel oluline. seal ukse taga oli veel üks 50ndates naisterahvas, ma arvan, et teda ei tahetud kroonu võtta, äärmisel juhul oli ta polkovniku lesk. a mis oli huvitav, oli see, et too naisterahvas sisaldas endas tegelikult kahte naisterahvast. ehk siis üks rääkis peenikese ja hästi kartliku häälega muudkui, et tema kardab arsti ja arst on kuri ja paha ja siis teine poolus vahepeal käratas ta peale krapsi häälega, et ära karda, arts ei tee midagi halba ja aitab sind hoopis. ja siukset monogaamset dialoogi sain ma minutit kümme jälgida. ega's ma saand alul arugi, et mutt kaheks on läinud, algul mõtlesin et räägib kellegagi, artsiga näiteks läbi ukse, a siis hiljem sain matsule pihta.
- ahjja, ise ma kukkusin läbi ja pidin ikkagi kodumaad kaitsma...

Käisin eile õhtul XS-is vene peol. Tra küll oli kõva üritus. Moskvast oli miskine vurr, Polina Rostova, too lõõritas seal ja värki. Kuna Tartu õlut ei pakutud siis nautisin lahjemaid viinamarjajooke minu mõistes üsna suurtes kogustes. Ja elu vurre oli tagumenti vänderdamas kah üsna palju. Öösi mudasegi olles koju jõudes tuli välja, et maja kõikide trepikodade ukselukud olid katki ja koodiga sisse ei saanud. Kuna meil sssonnaga võtit kaasas ei olnud siis ma ronisin vilunud sportvõimleja liigutustega trepikoja katusele ja vilunud jalalöögiga purustasin trepikoja akna ning kepsutasin sisse. Kõrvaltrepikojas kordasin sama tegevust aidates ühte noort neiut, seal oli aga see igav, et aken ei läinud puruks vaid piidast lõi puukillu välja. Nüüd hommikul vaatasin sitaseid riideid ja imestasin kudas ma sinna trepikoja peale üleüldse sain...

Krt ma ei saa aru sellistest Tartu meelelahutuskohtadest kus ei ole võimalik osta A. Le Coqi õlut.