Head uut aastat!

Head, selles tähenduses, et uut aastat ning ka kvartalit!

Head uut aastat!

Head uut aastat!

Head uut aastat!

Head uut aastat!

Kohtumiseni!

pelotoni esimese ametliku hooaja võib vaatamata eriliselt kirjule karjale tegelikult lugeda igati korda läinuks. Ma leian, et vaatamata intriigiminister dr ryani eriti hoolsale tööle ja paljudele intriigidele suutis peloton ühe aastaga tohutul hulgal asju korda saata. Kasutaksin siinkohal juhust ja loetleksin nendest mõned:
* esimese ametliku GP sarja läbiviimine
* virtuaal OM
* virtuaalvalitsuse loomine
* mitmed uued klubid ja klubiliikmed
* pelotoni suvepäevad Peipsi ääres
* Tour De France virtuaalspordis
* mitmed ühised spordiürituste külastused
* kokku lugematu hulk ühiseid kesvamärjukese realiseerimisi ja muidu söömisi
* mitmed uued pesad ja vähemalt 200 000 uut kommentaari pelotoni liikmete poolt kogu DELFIs.
* pelotoni liikmete ühise pallimängu sisse viimine kord nädalas
* 2 päevane ühisinvasioon Saaremaale ja Muhu saarele koos rohkete üritustega alates igavast jalgpalli etendusest kuni võluva Blonti külastamise ning mere ääres lõkkel vorstikeste praadimiseni välja.
* reamees Fedja külastamine Tapal
* suur aastalõpu koosolek, kus viibisid korraga vähemalt 4-5 pelotoni naissoo esindajat ja kümmekond meessoo esindajat
* 2 päevane ühisinvasioon Tartu maile koos rohkete sündmustega
* pipi sünnipäeva pidu Karja Keldris, mis lõppes .... -ga baaris nimega "Levist väljas"
jne jne. Siia nimekirja võiks kindlasti lisada veel teist samapalju üritusi ja koosviibimisi.
Kui seda loetelu nüüd võrrelda sellega, mis aastal 2002 meie nn poliitilise valdkonnas on toimunud/korda saadetud, siis võib üsna kindlalt väita, et peloton on vaatamata oma ääretult kirevale karjale siiski märgatavalt rohkem konsensusele jõudvam ja sõbralikum ning seeläbi ka edukam kui need armsad jobud kuskil kogudes. Minul isiklikult on hea meel selle üle, sest vaatamata sellele, et mõne pelotoni liikme eetrisse ilmumine teise tatti pritsima paneb, või et kellegi kolmanda eetrisse ilmumine tekitab mõnes meist maha surumatu erutuse ja ta kohe peab üle eetri oma soovist karmi käsuga ".... liiget" sellele kolmandale või kõigile teistele teada andma.

elu on täis meeletul hulgal huvitavaid elamusi ja pakkumisi erinevatele võimalustele. Kindlasti nendest pakkumistest mõned on ebaseaduslikud või muidu halvad, kuid on ka terve posu meeldivaid ja häid pakkumisi. Ma leian, et üks nendest elu poolt pakutavatest headest võimalustest on viibida sellises seltskonnas nagu on peloton. On hämmastav kuidas see seltskond poolteist aastat tagasi kuskil DELFI artikli all kokku sai, kui kaua ta on koos püsinud ja kui palju ta on vahepeal kasvanud ning edasi arenenud. Ma julgeksin väita, et kui see ei oleks midagi positiivset, siis ta ei tõmbaks inimesi niimoodi ligi, siis ta ei sunniks meid esimesel vabal momendil või võimalusel siit pesast läbi astuma ega vähemalt järgi lugema korraks mis siin vahepeal toimunud on. Järelikult on see midagi, mis pakub meile positiivset meeleolu, pingelangust ja ma julgeksin väita, et on samas ka hariv. Pelotoni koosviibimistel on juttu olnud raamatu välja andmisest, kui kokku lugeda kõik need erinevad teemad, mida siin äärmise põhjalikkusega on arutatud, siis võiks sellest tõesti raamatu või isegi kaks välja anda. pelotoni jututubades on leidnud käsitlemist nii pereelu, poliitika, Eesti riigi, õigusüsteemi kui ka pelotoni enda liikmete töömured. Kui nüüd üritada natuke filosofeerida teemal, et mis või kes siis see peloton ikkagi on? kas ta on rühk ajukääbikuid, kes internetiportaali DELFI reostab, on nad ta mingitest luuseritest koosnev kamp, kes tööandja õlul liugu laseb, on ta hingeabi keskus või on ta üldse üks mõttetu rühmitus, kus igaüks teeb ja räägib mis parasjagu pähe tuleb? Tegelikult oleks inimesel, kes pole vähemalt esimest 200 000 kommentaari läbi lugenud ja kahte kuud kommenteerinud, suhteliselt raske seda sõna defineerida, kui mitte võimatu.

erinevalt boogast ja eriti erinevalt urxist ma ei ole üldsegi eesti riigi asjanduse peale nii kuradi verine nagu eelnäha kommidest eelnäha tegelased manifesteerivad. lisaks üsna vähesele argumenteeritusele kasutatakse otseselt pejoratiivseid väljendeid, mis lihtsalt jätab labase kriitika mulje.
ainus argumenteerimise koht on urxil see maksu värk, et kui palju riigile sisse paned ja kuidas siis samas nagu kogu aeg pead riigi käest veel rahakoti kaudu teenust ostama kah veel ja üleüldse ning asjad.
vot ma ütleks, et põhimõtteliselt on see sotsialistlik mõtteviis, et tuleks siis ikka peaaegu kõik tasuta saada, kui juba 26+33+2% maksad. aga näib muidugi, et urx on puhas liberaal, sest tema näib arvavat, üldse ei tuleks riigile midagi anda ja lihtsalt siis kõik raha ise kulutada, et vaatad muudkui kust aga ise saada ja on ning üleüldse ja asjad.
jutt muidugi riigimudelist ja majandus või maksusüsteemist on pikk ja keeruline. sestap vaatan magi vaid oma mätta otsast.
mul on siuke mätas. ise teenin raha: teen, siis saan, kui ei tee, siis ei saa kah midagi. riik korjab kõik eelnimetatud maksud ära.
nii - vastu ma saan? konkreetselt tarvitan pidevalt mingit ravimit, millest riik maksab kinni 75%, see hoiab mul aastas ikka mitu tonni kokku. siis on mul alati põhimõtteliselt võimalus politseisse helistada. siis ma tean raudselt, et kiirabi tuleb mulle järgi kui vaja (on ka olnud), mul laps saab tasuta hambaravi, lasteaed on suht odav, tänav on enamvähem haritud ikkagist. ühesõnaga ekisteerib terve hulk süsteeme, mis tolmlevad just riigi kaudu. tõsi on see ja tunnistan, et see on tõsi, et tõsi on, et kogu kupatuses on nii palju puudujääke, et lausa mul üks konkreetne juuksekarv läks üksvahe murest halliks. aga põhimõtteliselt ma olen täiesti veendunud, et riik peab makse ikka koguma ja isegi ehk mitte vähe. millisel määral ja kellele ümber jaotama - see on liiga spets küsimus siinkohal arutamiseks...

eriti lolliks, lühinägelikuks ja harimatuks pean arusaama, et kõik, mis sisse paned pead otseselt ka tagasi saama. et kui ikka 26+33+2 sisse uhad, siis näidatagu ette auk, kust see välja tuleb? või bljad, hääletan valmistel S poole või üldsegi ei ääleta, raisk.
ühiskondlik korraldus on ikke liiga keeruline, et asju üldsegi nii üheplaaniliselt võtta saaks. kui sääraseid võtjaid on, siis minu arvamuse kohaselt tuleb neid armutult represseerida.
ma tunnistan, et ka mul - ja eriti mul - ajab kõvasti sita keema, nähes kuidas tähtsad isad keevitavad rahva rahast omale kõikvõimalikku luksust kokku. aga see ei ole mingi eesti viga või nii. et just eesti riiki või süsteemi tuleb kiruda seetõttu. igal poole käib siuke kamm. eestis kindlasti pole veel väga vigagi. aga ühtin märgadest unenägudes nendega, kes põlgavad politiilist korruptsiooni, vastutustundetut ja moraalitud vastutustundmatust ja moraalitust. aga need on ikkagi üksikjuhtumid ja kogu süsteemi ei saa selles süüdistada. pigem tuleks hoolitseda selle eest, et need üksikud võimule ei pääseks. isiklikult tahan siinkohal väljendada tugevat ebasümpaatiat kõige keskmisema erakonna suhtes ja tema persevestist erimehe suhtes veel eriti.

siis tahan veel öelda, näärid, et mõte nagu oleks kuskil hea või et kui elad välismaal, siis võib nagu öelda rahulikult, et vot kus siin-seal ikka on ja eestis on ikka puhas pask. kurradi kurrat, mehed! kas teist mõni ikka julgeb väita, et tunneb mingit muud maad nii hästi kui eestit ja suudab läbini võrrelda ja siinne kupatus persse saata lihtsalt. mina ütlen vastu, et sellised väited on lihtviisil kibestumine ja tegeliku olukorra mittetajumine ja soov oma kõrkuse kaudu mingit olematut eruditsiooni turgutada.