Pest ohv
Pelotoni parimate palade väljanoppimise eest, kõigist nendest miljonitest kommidest, võlgneme tänu Gjurile, kes on viitsinud kõik need lõputud read läbi lugeda ja lugemisväärsed neist kokku koguda. Aitäh!
Luuletused 3. köide
<< |
< 241-260 | 261-280 | 281-300 | 301-320 | 321-340 | 341-360 | 361-380 | 381-400 | 401-420 |
> |
>>
Veel bännereist, seekord vasakult
mõned teravad polaroidid
mõned nürid hemorroidid
mul just puudu olidki
mõned teravad polaroidid
mõned nürid hemorroidid
mul just puudu olidki
normaalne oleks kui
Tartusse Tallinnast
viiks üksainus jalaast
nii talvel kui sui
Tartusse Tallinnast
viiks üksainus jalaast
nii talvel kui sui
Öö linnas
Läbi avatud rõduukse
Paistab tuppa kollane kuu
Kostab kusagilt kauge nuukse
Ja vaikselt sahiseb puu
Kraaksub vares
Ja lõõritab ööbik
Oma veres
Vedeleb joodik
Tähti taevas on miljon ja üks
Väike vanker ja põhjanael
Mööda tänavat sääri läeb kaks
Neid vaadates keerdub kael
Läbi avatud rõduukse
Paistab tuppa kollane kuu
Kostab kusagilt kauge nuukse
Ja vaikselt sahiseb puu
Kraaksub vares
Ja lõõritab ööbik
Oma veres
Vedeleb joodik
Tähti taevas on miljon ja üks
Väike vanker ja põhjanael
Mööda tänavat sääri läeb kaks
Neid vaadates keerdub kael
*Laintesse heidan end
laintesse peidan end*
End heidan laintesse
Ja upun jälle
Mind matab meri
Ei jää must mingit jälge
Mul liha luudelt närib
Haide kisklev parv
Ja alles jääb
Vaid üksik juuksekarv
Ei mäleta ma ise kes ma olin
Ei mäleta ma kuhu läksin ja kust tulin
Ei mäleta kas ültse elus olin
Ei mäleta kas ültse ära surin
või teen lihtsalt tööd
laintesse peidan end*
End heidan laintesse
Ja upun jälle
Mind matab meri
Ei jää must mingit jälge
Mul liha luudelt närib
Haide kisklev parv
Ja alles jääb
Vaid üksik juuksekarv
Ei mäleta ma ise kes ma olin
Ei mäleta ma kuhu läksin ja kust tulin
Ei mäleta kas ültse elus olin
Ei mäleta kas ültse ära surin
või teen lihtsalt tööd
mu süda hüppab rõõmust suurest,
ei tea kas tingitud see kevadtuulest
või päikesest või rohust tärkavast
või kogu ilmast - rõõmsast, ärkavast?
ehk koguni ta sellepärast rõõmu toob,
et rohe'b põõsas, parm seal õlut joob,
ja politseil, kes muidu ka ei ole muhe,
on kevadilmast täitsa kokku jooksnud juhe?
kuid kõige rohkem meeldib mulle see,
et Graveyard Singeril on käsil surmatee,
ehk lõpuks siis, kui luudelt söödud liha,
kaob igaveseks tema võigas surmaiha...
ei tea kas tingitud see kevadtuulest
või päikesest või rohust tärkavast
või kogu ilmast - rõõmsast, ärkavast?
ehk koguni ta sellepärast rõõmu toob,
et rohe'b põõsas, parm seal õlut joob,
ja politseil, kes muidu ka ei ole muhe,
on kevadilmast täitsa kokku jooksnud juhe?
kuid kõige rohkem meeldib mulle see,
et Graveyard Singeril on käsil surmatee,
ehk lõpuks siis, kui luudelt söödud liha,
kaob igaveseks tema võigas surmaiha...
Ei kao vist iial minu võigas surmaiha
Ka siis kui luudelt kadund viimne liha
Ma sureks ikka veel ja veel ja veel
Mul surmaihast rääkides saamatuks jääb keel
See ilus särav kevad närvidele käib
Mu masendus ses säras kahekordne näib
Ja kui veel pulmalaulik lõõritama hakkab
Mul süda vabasttahtes ise löömast lakkab
Ei ole miskit teha, selline ma olen
Ja isegi kui ma miljon korda suren
Ma sureks ikka veel ja veel ja veel
Kuigi sellest rõõmsamaks ei muutu minu meel
Ka siis kui luudelt kadund viimne liha
Ma sureks ikka veel ja veel ja veel
Mul surmaihast rääkides saamatuks jääb keel
See ilus särav kevad närvidele käib
Mu masendus ses säras kahekordne näib
Ja kui veel pulmalaulik lõõritama hakkab
Mul süda vabasttahtes ise löömast lakkab
Ei ole miskit teha, selline ma olen
Ja isegi kui ma miljon korda suren
Ma sureks ikka veel ja veel ja veel
Kuigi sellest rõõmsamaks ei muutu minu meel
on palju rõõmu-valgust päevas tänases,
ja liblik juba lendleb päik'se sära sees,
ja Graveyard Singer' suremis-tragöödia,
näib minu silmadele kui komöödia.
ta kustumatu suremise iha,
ei lõpe ka, kui luudelt kadun'd liha,
ta palja kondi klõbisedes ringi vaatab,
ning uue-järjekordse surma lähenemist ootab.
kuid tuletagem veelkord meelde algust,
ta paljad kondid hästi peegeldavad valgust,
ta minu silmist eal ei võta ära,
ta luudelt mulle peegelduvat päiksesära...
ja liblik juba lendleb päik'se sära sees,
ja Graveyard Singer' suremis-tragöödia,
näib minu silmadele kui komöödia.
ta kustumatu suremise iha,
ei lõpe ka, kui luudelt kadun'd liha,
ta palja kondi klõbisedes ringi vaatab,
ning uue-järjekordse surma lähenemist ootab.
kuid tuletagem veelkord meelde algust,
ta paljad kondid hästi peegeldavad valgust,
ta minu silmist eal ei võta ära,
ta luudelt mulle peegelduvat päiksesära...
Möödund on minutid, möödund on tund
voodis ma lesin, ei tule mul und.
tervis on kehv ja meelgi on mõru
seetõttu täna jäi joomata õlu.
Haigus on räsimas jõuetut keha
puudumas soov mul on midagi teha.
Piitsutan ennast ja sirgu end ajan
tunnikest paar veel on kommida vaja
voodis ma lesin, ei tule mul und.
tervis on kehv ja meelgi on mõru
seetõttu täna jäi joomata õlu.
Haigus on räsimas jõuetut keha
puudumas soov mul on midagi teha.
Piitsutan ennast ja sirgu end ajan
tunnikest paar veel on kommida vaja
edasi rühin nüüd veel enne pühi
täna ju peloton seista ei tohi
kümme kilo on ootamas ees
peloton rivis kui üksainus mees
Kurat, mis mõte sel asjal küll on
et juba aastane on peloton
Aru ei saa ma ja mõista ei või,
mis pagan see oli, mis siia mind tõi
täna ju peloton seista ei tohi
kümme kilo on ootamas ees
peloton rivis kui üksainus mees
Kurat, mis mõte sel asjal küll on
et juba aastane on peloton
Aru ei saa ma ja mõista ei või,
mis pagan see oli, mis siia mind tõi
Päike paistab ja tuul sasib juukseid
Bussipiduri krigin meenutab nuukseid
Mööda tänavat sääri läeb kümneid ja sadu
Neid vaadates suur on mõttete kadu
Bussipiduri krigin meenutab nuukseid
Mööda tänavat sääri läeb kümneid ja sadu
Neid vaadates suur on mõttete kadu
sitaööbik surnuaias
kauneid sõnu ritta seab
Ta meil siuke luulemaias,
riime lõdvalt peast ta teab
kauneid sõnu ritta seab
Ta meil siuke luulemaias,
riime lõdvalt peast ta teab
On pelotonist saanud sumbund konnatiik
On pelotonis konni terve parv
On konnad tegelikult täitsa vahva liik
Neil nahk on limane ja puudub ültse karv
Graveyard "kärnkonn" Singer
On pelotonis konni terve parv
On konnad tegelikult täitsa vahva liik
Neil nahk on limane ja puudub ültse karv
Graveyard "kärnkonn" Singer
Graveyard Singer oli plindris,
istus kurvalt Kotka keldris,
piilus kiievi kotletti,
aga raha mida letti
laduda, ei olnud tal...
istus kurvalt Kotka keldris,
piilus kiievi kotletti,
aga raha mida letti
laduda, ei olnud tal...
Kotka Keldris pole käinud
Enab teadkui ammu
Soojasööki pole näinud
Saanud pole rammu
Ja siis veel tahtsin ütelda
Et intriige välja mõtelda
Ja ümberringi punuda
Sugugi ei taha ma
... nii et sellest mängust mina osa ei võta
Enab teadkui ammu
Soojasööki pole näinud
Saanud pole rammu
Ja siis veel tahtsin ütelda
Et intriige välja mõtelda
Ja ümberringi punuda
Sugugi ei taha ma
... nii et sellest mängust mina osa ei võta
On jälle kord mul lõppend töö
Ja alata võib minupärast kohe volbriöö
Jälle kord ma olen nagu hull
Kuid selle vastu pole miskit mul
Ja alata võib minupärast kohe volbriöö
Jälle kord ma olen nagu hull
Kuid selle vastu pole miskit mul
Tahaks jälle küsida
Miks siis keegi ei kirjuta?
Kuid parem vagusi püsida
Mis ma siin ikka hurjutan
Parem kommin ise
Miks siis keegi ei kirjuta?
Kuid parem vagusi püsida
Mis ma siin ikka hurjutan
Parem kommin ise
Lugu sellest, kuidas Peloton paadirallil osales:
Kord elas kapten Potsa,
keda merehaigus vaevas.
Ta siis, kui laine kerkis,
jäi püstihätta laevas.
Seepärast läks ta teele
vaid tuulevaiksel tunnil.
Ja meeskond purjedesse
tuult puhus häda sunnil.
See laevakapten mõttes
suurt plaani kandis:
ehk sõitu ette võttes
ta leiab vastse mandri
ja siis see vastne manner
jääb kandma tema nime.
Kuid ammu oli leitud
kõik ilmajaod, oh ime!
Nii jätkas oma reisi
laev tuulevaiksel tunnil.
Ja meeskond purjedesse
tuult puhus häda sunnil.
Nad purjetasid päeva
ning purjetasid kaks.
Siis hüüdis mastist Göran:
"Ees maa saab nähtvaks!"
"Tont võtku!" kirus Potsa.
Ta hüüdis: "Püha rist!
See maa on tuttav mulle,
ma Tartut tunnen vist!"
Nii kodusadamasse
see laevakapten põikas.
Taas leidis oma maa ta
ja kuulsust lõikas.
Kord elas kapten Potsa,
keda merehaigus vaevas.
Ta siis, kui laine kerkis,
jäi püstihätta laevas.
Seepärast läks ta teele
vaid tuulevaiksel tunnil.
Ja meeskond purjedesse
tuult puhus häda sunnil.
See laevakapten mõttes
suurt plaani kandis:
ehk sõitu ette võttes
ta leiab vastse mandri
ja siis see vastne manner
jääb kandma tema nime.
Kuid ammu oli leitud
kõik ilmajaod, oh ime!
Nii jätkas oma reisi
laev tuulevaiksel tunnil.
Ja meeskond purjedesse
tuult puhus häda sunnil.
Nad purjetasid päeva
ning purjetasid kaks.
Siis hüüdis mastist Göran:
"Ees maa saab nähtvaks!"
"Tont võtku!" kirus Potsa.
Ta hüüdis: "Püha rist!
See maa on tuttav mulle,
ma Tartut tunnen vist!"
Nii kodusadamasse
see laevakapten põikas.
Taas leidis oma maa ta
ja kuulsust lõikas.
Kätte jõudnud suvi
Ilusad pikad sääred käivad tänaval mu ees
Tunnen kiiremalt lööb süda, olen ilmselt mees
Kumer puus ja peene piht - oo, mis kaunis naine
Tunen kuidas üle selja lendab kuumalaine
Poolde selga ulatub lumivalge juus
Tunnen kuidas järjest enam ila voolab suus
Tuharate kumerus paistab läbi kleidi
Kubemeski tunnen juba tuksleks nagu veidi
Enne veel kui hulluks läen ära pöörab neiu
Nukraks muutub meel, et kaotand kauni leiu
Vaevalt jõuab rahuneda räigelt pekslev süda
Vaatan enda ümber näen ilu nagu muda
Ja kõik algab otsast peale
Ilusad pikad sääred käivad tänaval mu ees
Tunnen kiiremalt lööb süda, olen ilmselt mees
Kumer puus ja peene piht - oo, mis kaunis naine
Tunen kuidas üle selja lendab kuumalaine
Poolde selga ulatub lumivalge juus
Tunnen kuidas järjest enam ila voolab suus
Tuharate kumerus paistab läbi kleidi
Kubemeski tunnen juba tuksleks nagu veidi
Enne veel kui hulluks läen ära pöörab neiu
Nukraks muutub meel, et kaotand kauni leiu
Vaevalt jõuab rahuneda räigelt pekslev süda
Vaatan enda ümber näen ilu nagu muda
Ja kõik algab otsast peale
Ma lõbus kommipruulija
Kommin päeval
Kommin ööl
Kommin kodus
Kommin tööl
Kommin püsti, istudes
Kommin kas või situdes
Kommin kiirelt
Kommin tasa
Kommin siis kui pole raha
Kommin kasvõi kinni silmi
Kommin siis kui vaatan pilvi
Kommin hästi, halvasti
Kommin kasvõi alasti
Kommides mul möödub elu
Kommid ongi minu elu
Kommin päeval
Kommin ööl
Kommin kodus
Kommin tööl
Kommin püsti, istudes
Kommin kas või situdes
Kommin kiirelt
Kommin tasa
Kommin siis kui pole raha
Kommin kasvõi kinni silmi
Kommin siis kui vaatan pilvi
Kommin hästi, halvasti
Kommin kasvõi alasti
Kommides mul möödub elu
Kommid ongi minu elu
Kui sa tahad saada tugevaks kui karu
Tuleb saada sul sellest ainult aru
Et treenimine aitab sind su raskel teel
Kindel olema peab treendies su meel
On treenimine abiks ka muudel aladel
Treenimine aitab vees olla kaladel
Ka kommisel treenimine ikka abiks on
Kommimise treeninglager ongi peloton
Treenida võib seda, et ei murduks tahe
Treenida võib treenimist, sest treenida on lahe
Tuleb saada sul sellest ainult aru
Et treenimine aitab sind su raskel teel
Kindel olema peab treendies su meel
On treenimine abiks ka muudel aladel
Treenimine aitab vees olla kaladel
Ka kommisel treenimine ikka abiks on
Kommimise treeninglager ongi peloton
Treenida võib seda, et ei murduks tahe
Treenida võib treenimist, sest treenida on lahe