Pest ohv
Pelotoni parimate palade väljanoppimise eest, kõigist nendest miljonitest kommidest, võlgneme tänu Gjurile, kes on viitsinud kõik need lõputud read läbi lugeda ja lugemisväärsed neist kokku koguda. Aitäh!
100k esimene
<< |
< 761-780 | 781-800 | 801-820 | 821-840 | 841-860 | 861-880 | 881-900 | 901-920 | 921-940 |
> |
>>
Igati asjalik abimees kui midagi tarka just öelda ei ole. No aga 100K all ei ole ju normaalne refreshida.
Auto.
Renault Laguna.
Peugeot 406
Mõlemad prantslased.
Jällegi tahaks tervitada Juku Jurmalat:)
Renault Laguna.
Peugeot 406
Mõlemad prantslased.
Jällegi tahaks tervitada Juku Jurmalat:)
Kunagi mõtlesin et on naljakas. Ei ole ju tra.
Tegija vend. Vaidleb kõigiga teemadel millest ta mitte midagi ei tea.
Mingi tegija vend. Alguses saeb ja pärast viskab saepuru välja.
Ma ei tea isegi seda kas see õieti kirjutatud on. Vaevalt.
Ka seda koolitust olen ma saanud.
No tõsijutt ju tegelikult. Kumb on siis tähtsam?
Mul oli õppeauto Sierra. Ja õppetequila oli kah Sierra.
Mul oli õppeauto Sierra. Ja õppetequila oli kah Sierra.
Kiirel ajal on see mees ju ikka abiks olnud. Ja loodetavasti on ka edaspidi.
No sellega me ei ole veel tegelenud.
See on lahe tegija. Teeb nii öösel kui päeval.
Tahaks tervitada Potsatajat:)
Tahaks tervitada Potsatajat:)
Krt enam ei jõua. Täitsa seniilne.
Kommentaaride kvaliteet langeb.
Uzi tule nurgast välja.
Kommentaaride kvaliteet langeb.
Uzi tule nurgast välja.
Kuidas ma Helsingis autonäitusel käisin
Ma täpselt ei mäleta seda kas ma olen rääkinud miks ma Helsingis käisin või mitte aga kui olen siis pohhui. Pajatan uuesti. See oli vist üleeelmisel aastal või miskit. Lugesin Eesti Päevalehest et Helsingis on autunäitus ja puha. Ameerika autod, täpselt sellised mida nähes dr lukel täitsa kindlalt kõvaks ja märjaks läheks. Nuh mõtsin siis et ma pole Soomes käind ja värki et läheks tšekiks mis keiss on. Kimasin siis sadmasse ja ossin laeva pääle varem pileti ära ja puha et oleks kindel värk ja puha. Nu ja siis järgmine hommik kuskil 7 ajal kütsin A terminaali. Auto jätsin kuskile kõrvaltänavale ja väntasin ilge hunniku lukke peale et pätid ära ei viiks. Nu ja siis tuli välja et see faking laev ei lähegi üldse mitte A terminaalit vaid hoopis D terminaalist vms. Aga kuna infolett tehti kell 7 lahti ja tüdrukud keetsid 15 minutit kohvi ja minu jaoks neil aega ei olnud siis sain ma seda värki teada alles kell 7.15 Ma täpselt ei mäleta mis kell laev pidi minema a miski siuke värk oli et mul läks igastahes ilgelt kiireks. Kappasin siis tulistvalu uhke autu juurde ja nokkisin kippelt kõik lukud maha ning ilge kiiruskatse läbi linna D terminaali suunas läks lahti. Nuh seal polnt mudugi kuskile autot panna ja tasulisse parklasse ikka onju. Tra ots. Aga ikka jõudsin laeva peale. Väike see kiire laev oli, poolteist tundi ja ahmersi ja brahme ja Helsingis. Seal läks muidugi tolliga ilge nuss lahti. Ma kui tagasihoidlik ja edasipüüdlik noormees jäin järjekorra lõppu. Nu ja siis vahetult enne mind üks tädi tegi ju kah hääd kinu. Soome tollitüra hakkas mökitama tädiga et kas tädil rulli on. Ja läks ise kõrvalkabiini midagi küsima ja uurima passi kohta. Kui tagasi tuli siis oli tädi umbes 40000 soome marka vist leti pääle ladund. Valus kinutädi oli:) Tollil kohe mokk maas.
Nuh tallasin siis Helsingi linna peale. Miskine ilmatuma uhke kruiisilaev oli seal sadamas dokis ja puha. Esimene mats oli see et läksin Nestesse ja ostsin linna kaardi. 60 marka. Ma täpselt ei mäleta palju mul raha kaasas oli aga igastahes selle esimese ostu peale istusin pingile ja nutsin natukene. Vaatasin siis kaardilt et kus see messuhalli on. Hui leidsin. Kuidagi sattusin mingisse poodi kus müüdi tax free autosid. Sealt küsisin. Nuja tibinš seletas siis vene keeles veel et vaja rongi peale minna ja sõita sinna ja sinna. Ma mõtsin et hui, ei olegi näitus Helsingis. Peatus oli vist Paasola vms. Tra ei mäleta kah. Nuh läksin rongijaama staloovajasse ja seal pandi siuke kirves selga et siga kah ei söö. No huijat, mingi väike võileib maksis 24 marka ja kohvi 10 marka. Tundsin ennast vaesena. Nutsin. Nu ja siis mõtsin et mul ei ole ikka niipalju raha et rongiga minna ja hakkasin jala minema. Kuna kaardi pealt vaadates tundus et asi on ikka linna sees. Möödusin olümpiastaadionist ja sellest pargist kus inimesed sporti tegid. Võimas värk oli. Lõpuks jõudsin messuhalli juurde. Seal miskised vinged Ameerika autod joonistasid musti jutte maha ja puha ja ma tundsin et ka minul kes ma bensiiniraiskaid ei fänni hakkab siiski kõvaks minema. Läksin siis peaukse juurde. Rahvast eriti ei olnt. Mingid tibid pesid aknaid, küsisin et kuda ma sisse saan. Nuh tibi näitas et külje peale seal kah veike uks ja lasi mind oma magnetkaardiga sisse. Ma siis küsisin et kust ma pileti saan osta aga ta ütles et eiei täna ei ole veel näitus lahti, homme tehakse. No tra ots!!! Nuh tallasin siis linna tagasi ja möödaminnes käisin olümpiastaadioni juures olevas spordimuuseumis. Mika Häkkineni sõiduülikond oli seal. Ja näidati kui kiiresti Lasse Viren jooksis. Vägev värk. Nuh kui linna jõudsin siis maandusin kuskil baaris ja hakkasin õlut lahmama. Tõmmasin ennast ikka päris toredalt rihmaks ja nii mõnelgi korral sai pangaautomaadi juures käidud. Ah jah ja tsiklite muuseumis käisin kah. Eriti meeldis mulle Cagiva 1100S. Võimas. Sadamasse minekuga oli ikka ilge tegu. Orienteerusin ja möllasin nii et vähe polnt. Ja kohale jõudes ma sain aru milles seisnes pidur. Nad
Ma täpselt ei mäleta seda kas ma olen rääkinud miks ma Helsingis käisin või mitte aga kui olen siis pohhui. Pajatan uuesti. See oli vist üleeelmisel aastal või miskit. Lugesin Eesti Päevalehest et Helsingis on autunäitus ja puha. Ameerika autod, täpselt sellised mida nähes dr lukel täitsa kindlalt kõvaks ja märjaks läheks. Nuh mõtsin siis et ma pole Soomes käind ja värki et läheks tšekiks mis keiss on. Kimasin siis sadmasse ja ossin laeva pääle varem pileti ära ja puha et oleks kindel värk ja puha. Nu ja siis järgmine hommik kuskil 7 ajal kütsin A terminaali. Auto jätsin kuskile kõrvaltänavale ja väntasin ilge hunniku lukke peale et pätid ära ei viiks. Nu ja siis tuli välja et see faking laev ei lähegi üldse mitte A terminaalit vaid hoopis D terminaalist vms. Aga kuna infolett tehti kell 7 lahti ja tüdrukud keetsid 15 minutit kohvi ja minu jaoks neil aega ei olnud siis sain ma seda värki teada alles kell 7.15 Ma täpselt ei mäleta mis kell laev pidi minema a miski siuke värk oli et mul läks igastahes ilgelt kiireks. Kappasin siis tulistvalu uhke autu juurde ja nokkisin kippelt kõik lukud maha ning ilge kiiruskatse läbi linna D terminaali suunas läks lahti. Nuh seal polnt mudugi kuskile autot panna ja tasulisse parklasse ikka onju. Tra ots. Aga ikka jõudsin laeva peale. Väike see kiire laev oli, poolteist tundi ja ahmersi ja brahme ja Helsingis. Seal läks muidugi tolliga ilge nuss lahti. Ma kui tagasihoidlik ja edasipüüdlik noormees jäin järjekorra lõppu. Nu ja siis vahetult enne mind üks tädi tegi ju kah hääd kinu. Soome tollitüra hakkas mökitama tädiga et kas tädil rulli on. Ja läks ise kõrvalkabiini midagi küsima ja uurima passi kohta. Kui tagasi tuli siis oli tädi umbes 40000 soome marka vist leti pääle ladund. Valus kinutädi oli:) Tollil kohe mokk maas.
Nuh tallasin siis Helsingi linna peale. Miskine ilmatuma uhke kruiisilaev oli seal sadamas dokis ja puha. Esimene mats oli see et läksin Nestesse ja ostsin linna kaardi. 60 marka. Ma täpselt ei mäleta palju mul raha kaasas oli aga igastahes selle esimese ostu peale istusin pingile ja nutsin natukene. Vaatasin siis kaardilt et kus see messuhalli on. Hui leidsin. Kuidagi sattusin mingisse poodi kus müüdi tax free autosid. Sealt küsisin. Nuja tibinš seletas siis vene keeles veel et vaja rongi peale minna ja sõita sinna ja sinna. Ma mõtsin et hui, ei olegi näitus Helsingis. Peatus oli vist Paasola vms. Tra ei mäleta kah. Nuh läksin rongijaama staloovajasse ja seal pandi siuke kirves selga et siga kah ei söö. No huijat, mingi väike võileib maksis 24 marka ja kohvi 10 marka. Tundsin ennast vaesena. Nutsin. Nu ja siis mõtsin et mul ei ole ikka niipalju raha et rongiga minna ja hakkasin jala minema. Kuna kaardi pealt vaadates tundus et asi on ikka linna sees. Möödusin olümpiastaadionist ja sellest pargist kus inimesed sporti tegid. Võimas värk oli. Lõpuks jõudsin messuhalli juurde. Seal miskised vinged Ameerika autod joonistasid musti jutte maha ja puha ja ma tundsin et ka minul kes ma bensiiniraiskaid ei fänni hakkab siiski kõvaks minema. Läksin siis peaukse juurde. Rahvast eriti ei olnt. Mingid tibid pesid aknaid, küsisin et kuda ma sisse saan. Nuh tibi näitas et külje peale seal kah veike uks ja lasi mind oma magnetkaardiga sisse. Ma siis küsisin et kust ma pileti saan osta aga ta ütles et eiei täna ei ole veel näitus lahti, homme tehakse. No tra ots!!! Nuh tallasin siis linna tagasi ja möödaminnes käisin olümpiastaadioni juures olevas spordimuuseumis. Mika Häkkineni sõiduülikond oli seal. Ja näidati kui kiiresti Lasse Viren jooksis. Vägev värk. Nuh kui linna jõudsin siis maandusin kuskil baaris ja hakkasin õlut lahmama. Tõmmasin ennast ikka päris toredalt rihmaks ja nii mõnelgi korral sai pangaautomaadi juures käidud. Ah jah ja tsiklite muuseumis käisin kah. Eriti meeldis mulle Cagiva 1100S. Võimas. Sadamasse minekuga oli ikka ilge tegu. Orienteerusin ja möllasin nii et vähe polnt. Ja kohale jõudes ma sain aru milles seisnes pidur. Nad
Kuidas ma Helsingis autonäitusel käisin vol 2
Sadamasse minekuga oli ikka ilge tegu. Orienteerusin ja möllasin nii et vähe polnt. Ja kohale jõudes ma sain aru milles seisnes pidur. Nad olid päeva jooksul selle 250 meetrise kruiisilaeva teistpidi pööranud. Vat mida kõike ei tee soomlased et ühte Svenssonit teelt eksitada. Kui sadamasse jõudsin ja tšekk inni läksin siis tibi üts et mnjaa, see laev millega te hommikul tulite vat sellel laeval jooksis mootor kokku aga me paneme teid ühe teise laeva peale. See teine laev oli suur laev. Jõin õlut edasi. Oi seda tantsu ja pillerkaari. Kevadine aeg oli aga Revalisse jõudes oli lumi maha tulnd. Nuh ootasin siis tükk aega taksot ja külmetasin oma ahtrit purikaks. Põdrad olid kõik taksod ää võtnud. Taksojuhiga sain jutu peale. Ütlesin et mul on auto D terminaalis aga nääd hakkasin Soomes jooma. Taksojuht ütles, et ega jah lõhnadega ei maksa sõita. Ehe koomik ju, ma olin täitsa koomas. Mäletan et tulin taksost välja. Side lõpp.
Ühtlasi tahaks tänada Eesti Päevalehte väära informatsiooni trükkilaskmise eest. Oli tore päev.
Sadamasse minekuga oli ikka ilge tegu. Orienteerusin ja möllasin nii et vähe polnt. Ja kohale jõudes ma sain aru milles seisnes pidur. Nad olid päeva jooksul selle 250 meetrise kruiisilaeva teistpidi pööranud. Vat mida kõike ei tee soomlased et ühte Svenssonit teelt eksitada. Kui sadamasse jõudsin ja tšekk inni läksin siis tibi üts et mnjaa, see laev millega te hommikul tulite vat sellel laeval jooksis mootor kokku aga me paneme teid ühe teise laeva peale. See teine laev oli suur laev. Jõin õlut edasi. Oi seda tantsu ja pillerkaari. Kevadine aeg oli aga Revalisse jõudes oli lumi maha tulnd. Nuh ootasin siis tükk aega taksot ja külmetasin oma ahtrit purikaks. Põdrad olid kõik taksod ää võtnud. Taksojuhiga sain jutu peale. Ütlesin et mul on auto D terminaalis aga nääd hakkasin Soomes jooma. Taksojuht ütles, et ega jah lõhnadega ei maksa sõita. Ehe koomik ju, ma olin täitsa koomas. Mäletan et tulin taksost välja. Side lõpp.
Ühtlasi tahaks tänada Eesti Päevalehte väära informatsiooni trükkilaskmise eest. Oli tore päev.
D.elfi esilehelt, mis on d.elfi puhul raudselt kõige informatiivsem koht, võib lugeda, et otsitakse kõige pikemat peenist. Lähemal uurimisel selgus, et otsijaks on Guinessi rekordite raamat ja need, kes tahavad otsingutes osaleda peavad saatma pildi nii erekteerunud kui ka lõdvas oleksu.
Kaugel siis enam seegi aeg on, kus Guinessi rekorditeraamat hakkab otsima kõige enim kommenteeritud artiklit ja siis saadame me sellest kohast pildi ... nii erekteerunud kui ka lõdvas olekus
Kaugel siis enam seegi aeg on, kus Guinessi rekorditeraamat hakkab otsima kõige enim kommenteeritud artiklit ja siis saadame me sellest kohast pildi ... nii erekteerunud kui ka lõdvas olekus
Mõtlesin täna just sitaööbiku peale ja mõtlesingi välja järgmise ettepaneku ning ootaks nüüd temalt vastust.
Fekaalinstrumentaalansambel "Ekskrement"
Sitaööbik - suupill, chromatic, d-duur
Tavaline kusetihane - suupill, Bright Boy, made in China
Põhikiri:
1. Kui tegeled organismuse poolt produtseeritud olluste kehast väljutamisega siis ära mängi pilli. Kui mängid pilli siis ära tegele organismuse poolt produtseeritud olluste kehast väljutamisega.
2. Ansambel võtab uusi liikmeid olemasolevate liikmete ühehäälse nõusoleku korral ning pakutava muusikainstrumendi sobivusel ansamblisse.
3. Teha ettepanek härra Mati Pasale fekaalinstrumentaalansambli auliikmeks astumise kohta.
Fekaalinstrumentaalansambel "Ekskrement"
Sitaööbik - suupill, chromatic, d-duur
Tavaline kusetihane - suupill, Bright Boy, made in China
Põhikiri:
1. Kui tegeled organismuse poolt produtseeritud olluste kehast väljutamisega siis ära mängi pilli. Kui mängid pilli siis ära tegele organismuse poolt produtseeritud olluste kehast väljutamisega.
2. Ansambel võtab uusi liikmeid olemasolevate liikmete ühehäälse nõusoleku korral ning pakutava muusikainstrumendi sobivusel ansamblisse.
3. Teha ettepanek härra Mati Pasale fekaalinstrumentaalansambli auliikmeks astumise kohta.
(tihedam Tihe haarab Urvel kätest, hõredam Tihe haarab jalgadest ning ühise jõupingutuse tulemusel viskavad nad Urve aknast välja... Surve muudkui langeb ja langeb kuni potsatab hirmsa laksuga vastu maad ning hetkeks näib nagu ei
saakski enam temast asja kuid hetke pärast on Surve jälle püsti, pühib seeliku pealt tolmu, viibutab rusikaga akna poole ning sajatab: "Tuhat türa teile perse!!!")
saakski enam temast asja kuid hetke pärast on Surve jälle püsti, pühib seeliku pealt tolmu, viibutab rusikaga akna poole ning sajatab: "Tuhat türa teile perse!!!")
Raadio on üks siinne teie kaasaegne leiutis. Leiutati ta 1895 aastal. Ja omapärane on selle leiutise puhul see et selle peale tulid teineteisest täiesti sõltumatult nii Popov Venemaal kui ka Marconi Itaalias.
Nii et tegelikult ei vasta see tõele et Marconi leiutas raadio aga venelased kasutavad infot et Popov seda tegi ainult propagandistlikel eesmärkidel.
Iseenesest oli leiutise sisu selles et teatud instrumentaariumiga on võimalik välja saata teatud kindlat sorti laineid ehk siis neid nimetatakse raadiolaineteks. St infot sai edastada ilma juhtmete abita. Alguses kasutati seda ainult teatud signaalide edastamiseks, kusjuures teksti edasiandmiseks töötati välja Morse tähestik. Hiljem selle uuelaadse tehnoloogia arenedes sai võimalikuks ka kõne ja ka näiteks muusika edasiandmine. Muusikat annab edasi näiteks raadio Elmar.
Nii et tegelikult ei vasta see tõele et Marconi leiutas raadio aga venelased kasutavad infot et Popov seda tegi ainult propagandistlikel eesmärkidel.
Iseenesest oli leiutise sisu selles et teatud instrumentaariumiga on võimalik välja saata teatud kindlat sorti laineid ehk siis neid nimetatakse raadiolaineteks. St infot sai edastada ilma juhtmete abita. Alguses kasutati seda ainult teatud signaalide edastamiseks, kusjuures teksti edasiandmiseks töötati välja Morse tähestik. Hiljem selle uuelaadse tehnoloogia arenedes sai võimalikuks ka kõne ja ka näiteks muusika edasiandmine. Muusikat annab edasi näiteks raadio Elmar.
Peaks ka minema Nimesid Marmortahvlil vaatama
Kunagi, kui ma ära suren, siis ma tahan, et kõik mu kommid raiutaks mu hauakivile. Ja siis tehtakse kunagi film "Kommid marmortahvlil", aga see film ei räägiks mitte minust, vaid sellest kiviraidurite põlvkonnast, kes kõik surevad neid komme kivisse tagudes
Kunagi, kui ma ära suren, siis ma tahan, et kõik mu kommid raiutaks mu hauakivile. Ja siis tehtakse kunagi film "Kommid marmortahvlil", aga see film ei räägiks mitte minust, vaid sellest kiviraidurite põlvkonnast, kes kõik surevad neid komme kivisse tagudes
Ei haaremit veel ei ole aga eks ma tegelen sellega. Vaat haarem on selline asi, et see ei ole päris omane vene kultuurile. Pigem on ta olnud läbi aegade väga iseloomulik nähtus näiteks islamikultuuriga maades. Ja kuna ta ei ole vene kultuuris levinud siis pean ma selle asjaga tegelema vaikselt, rahulikult ning salaja. See, et mulle meeldiks omada haaremit ei tähenda sugugi seda et ma oleksin islamikultuuri anudnud austaja kuigi on seal kindlasti austamist väärivaid aspekte nüüd ja ka edaspidi. Mulle lihtsalt meeldivad naised ja haaremis neid jätkub. Vähemalt idee järgi. Haaremi kontrolli all hoidmine on muidugi omaette nähtus ja omaette teema. Kindel on aga see et sellega tuleb tegeleda ja tegeleda lausa kohe päevast päeva see tähendab sütemaatiliselt. Muidu võib juhtuda nii nagu väitis härra uzi et haarem võib ju olla, palju naisi võib ju olla aga ise tegeled ikka eneserahuldamisega.